17. sajandi algul rajatud mõis (saksa k Pachel) kuulus tollal Lodedele, kelle kätte ta jäi kuni 18. sajandi alguseni. 18. sajandil olid mõisa omanikeks nii von Fersenid kui ka von Knorringud. 1796. aastal siirdus mõis Johann von Mohernschildi omandusse. Alates 1861. aastast kuulus mõis Alexei von Baranoffile. Sama sajandi lõpus käis see läbi veel von Baggehufwudide ja von Taubede käest.

Mõisakompleks ehitati kivihoonestusega välja arvatavasti 18.-19. sajandi jooksul. L-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline peahoone vanem osa püstitati arvatavasti 18. sajandi lõpul või 19. sajandi alguses. Hoone tagumine tiibehitus pärines historitsismiajast, 19. sajandi teisest poolest.

Arvukalt oli mõisas ka kõrvalhooneid. Mitmed neist ääristasid peahoone esist auringi, majandushooned asetseid veidi eemal lääne pool.

Mõisa peahoone põletati maha 1905. aastal. Nüüdseks on müürid juba suures osas varisenud ning nende vahel kasvavad suured puud. Kaasajal on varemeis lisaks peahoonele ka kõik mõisa kõrvalhooned. Suurtest asustuskeskustest ja teedest eemale jääv mõisakompleks on tervikuna metsistunud ja võsastunud, uusehitisi ei ole mõisahoonete (varemete) vahele püstitatud.