Perila mõis (saksa k Pergel) on ümbruskonna üks vanimaid. Mõis kuulus keskajal Tallinna Mihkli Nunnakloostrile ning oli asutatud ümbruskonna maade haldamiseks juba 13. sajandi lõpul. Kloostri majandusmõisat on esmamainitud 1298. aastal. Tollane mõisasüda asus tõenäoliselt varasema veskikoha juures Perila Veskimäe lõuna- või edelaküljel. Arvatavasti kuulus kompleksi ka mäe otsa püstitatud väike kabel, mille varemekünkaid praegugi Veskimäe tipus märgata on.

Liivi sõjas keskaegne mõisakeskus arvatavasti hävis. Rootsi ajal rajati mõis uuesti, seekord valiti keskuseks varasemast 3 kilomeetrit lõuna pool asetsev paik. Asutamine toimus millalgi peale 1643. aastat, mil Rootsi kuninganna Kristiina kinkis ümbruskonna maas Johann Drenthali pärijatele. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke. 18. sajandil kuulus ta nii von Rosenthalidele, von Baggehufwudtidele kui ka von Baranoffidele. 1800. aastal omandas mõisa Otto Hermann von Mohrenschildt, kelle käest ta 1829. aastal siirdus taas von Baggehufwudtide valdusse. 1873. aastal sai mõisa omanikuks Wilhelm von Straelborn. Alates 1899. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Ungern-Sternbergide aadliperekonna käes.

Mõisa kaunis barokne puidust peahoone oli ehitatud 18. sajandi lõpul. Hoone lagunes ning varises kokku 1970ndatel aastatel. Kaasajal on sellest peale võsastunud vundamendi alles vaid väike vasakpoolne tiibehitis, mis on hoonele lisatud 19.-20. sajandi vahetuse paiku. Säilinud on hulganisti maakivist kõrvalhooneid, neist mitmed küll samuti varemeis.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Raasiku valla territooriumile.