Sausti mõisat (saksa k algselt Sauß) on esmamainitud 1453. aastal. 17. sajandil kuulus mõis von Scharenbergide aadlisuguvõsale. Tollal püstitati mõisa suur ja esinduslik barokne mõisahoone, mis on paraku aga hävinud. Samas võis kivihoonestus olla mõisas juba ka keskajal - tollal püstitatud peahoone osa keldriruume võivad pärineda tollest ajast.

Kui 17. sajandi esimesel poolel eraldati Sausti mõisast Saue mõis (mis tollal kandis veel Väike-Sausti nime), hakati vana mõisat saksa keeles kutsuma Suure-Saustiks (Groß Sauß).

Põhjasõja järel ehitati uus mõisasüda kesk- ja rootsiaegsest sadakond meetrit lõuna poole. Vanast hoonest jäid alles ainult keldrid, mis on säilinud pargi tagumises nurgas tänini.

Meieni säilinud mõisahoone on ehitatud vähemalt kahes osas. Vanem osa on ehitatud von Tiesenhausenite poolt 18.-19. sajandi vahetuse kandis. 20. sajandi algul liideti sellega idapoolses otsas uus massiivne kahekorruseline osa. 18.-19. sajandil püstitati ka suur hulk kõrvalhooneid peahoonest lõuna ja kagu poole. Peahoonest ida pool asub maaliline tiik.

Mõisakompleks müüdi eravaldusse 1990ndate aastate lõpul. Sellele järgnesid nii peahoone, mitemete kõrvalhoonete kui ka pargi põhjalikud renoveerimistööd, mis muutsid Sausti üheks ilusamini taastatud Eesti mõisaks. Mõis toimib konverentsikeskusena ning pidulike ürituste pidamise kohana.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kiili valla territooriumile.