Tuula mõis (saksa k Thula) asutati 1620-30tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Hans Elvering. 1716. aastal siirdus mõis Anna Gerdruta Göbelni valdusse. Alates 1733. aastast kuulus mõis kuus aastakümmet von Rentelnidele. 18.-19. sajandi vahetuse kandis oli mõis lühikest aega nii von Tollide kui ka von Baranoffide omanduses. 1815-45 kuulus mõis von Rehekampffidele. Seejärel siirdus mõis von Samson-Himmelstjernade aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisa peahoone oli ühekorruseline ja lihtne, kuid väga suur kiviehitis. Poolkelpkatusega hoone pea ainsateks eheteks olid keskosas paiknev väheldane palkon ning pikk korstenderida katuseharjal. Hoone pärines arvatavasti 18.-19. sajandi vahetuse piirkonnast. Arvukad kõrvalhooned asetsesid suures osas peahoonest lõuna pool.

Võõrandamisjärgselt sai peahoonest ühe asundustalu elamu. Hoonest säilitati vaid vasakpoolne ots, ülejäänu lammutati. Sellisena on ta säilinud ka meie päevini. Kõrvalhooned on kaasajal enamjaolt kas hävinud või varemeis.

Tundmatuseni on muutunud mõisa ümbruse teedevõrk. Mõisasüdant läbinud Keila-Ääsmäe tee oli ajalooliselt väga looklev ning kulges kõrvalhoonete vahelt, peahoonest ida poolt. Kaasajal on sama tee õgvendatud noolsirgeks ja paikneb mõisakompleksist ca 250 meetrit lääne pool. Vanast teest on säilinud 300 meetri pikkune jupp alleed mõisast Ääsmäe poole.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saue valla territooriumile.