Vardi mõisat on esmamainitud 1582. aastal, mil ta kuulus Hans Schwartzile. Siit pärineb ka mõisa saksakeelne nimi Schwartzen, mis eesti keeles mugandus Vardiks. Mõis on aegade jooksul vahetanud väga palju omanikke. Mõisaga on seotud olnud nii von Taubede, von Rehbinderite, von Schwengelmide, von Klugenite, von Kotzebuede, von Oettingenide kui ka vion Rosenite aadliperekonnad. Alates 1855. aastast kuulus mõis Pilar von Pilchau aadlisuguvõsale, jäädes selle omandusse kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Max Baron Pilar von Pilchau.

Mõisa ühekorruseline kivist peahoone ehitati algsel kujul arvatavasti 19. sajandi alguses. Hoone põletati 1905. aastal. Sellejärgsel taastamisel lisati hoonele kahekorruseline idatiib. 20. sajandi teisel poolel on hoone (eriti vanem ühekorruseline osa) oluliselt ümber ehitatud ning kasutusel rahvamaja ning raamatukoguna. Enam-vähem algkujul on alles mõisa ait, mis peidab endas Eesti üht suurimat vanatehnika erakollektsiooni. Samuti on säilinud mõned ülejäänud kõrvalhooned.

Neli kilomeetrit idas asuva Varbola muinaslinnuse tõttu on mõisa asukoht ning sinna hiljem tekkinud asula kaasjal tuntud peamiselt Varbola nime all. Mõisasüdamest peamiselt ida poole on kerkinud massiliselt uusehitusi, millega Varbola on muutunud arvestatavaks maa-asulaks.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.