Väike-Kareda mõis (saksa k Essenberg) rajati 1749. aastal, eraldades ta Esna mõisast. Mõisa viimane omanik enne võõrandamist 1919. aastal oli Thure Rausch von Traubenberg.

Ühekorruseline kõrgel soklil asetsev historitsistlik peahoone valmis mõisas 1868. aastal. Viilkatusega hoonel oli erandlikult peasissepääs otsast, kuhu oli ehitatud ka esinduslik klaasveranda (detailide osas sarnane Virumaal asuva Hulja mõisa verandaga).

Mõisas oli ka hulk kõrvalhooneid. Peahoonest lääne pool asetsesid ühise ringtee äärtes ühekorruseline valitsejamaja ning ait. Kõrvalhoonete planeering ning valitsejamaja üldkuju võimaldavad oletada, et valitsejamaja võis olla ka varasem peahoone, kuid see ei ole senini kindel. Ülejäänud hooned olid läheduses, peahoone taga oli suur park.

Riigistamisjärgselt oli mõisa peahoone kuni 1970te aastate alguseni kasutusel koolina, seejärel jäi aga pikalt tühjaks ning lagunes. Kaasajal on mõisashoone eravalduses, kuid praktiliselt varemetena - sisse on varisenud enamik lagedest ning katusest ei ole järel praktiliselt midagi. Juuresoleval 1999. aasta fotol on hoone palju korralikum, kui ta on kaasajal.

Alles on mitmeid kõrvalhooneid (sh nii valitsejamaja kui ka ait).

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Peetri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Koigi valla territooriumile.