Oriküla mõis (saksa k Orriküll) asutati 17. sajandi algul, mil ka kuulus Jensenitele. Pärast Põhjasõda kuulus mõis algul von Weymarnitele, alates 1771. aastast aga von Buxhoevdenitele. 19. sajandi algul nii Pilar von Pichaude, von Nolckenite ja von Gnadede omandusest läbi käinud mõis siirdus 1827. aastal von Bartholomäi'de aadliperekonna omandusse. Viimased pärandasid mõisa Saaremaa Rüütelkonnale.

Mõisa peahoone on tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigas ehitatud ühekorruseline väiksemapoolne kiviehitis. Saaremaalikult lihtsale hilisklassitsistlikus stiilis hoonele on iseloomulikud dolomiidist raidddetailid - kvaadernurgad ning räästaprofiilikivid. Viilu nurki kaunistasid poolkaaraknad.

Teise maailmasõja järgselt paiknes mõisasüdames Nõukogude sõjaväeosa, kes püstitas lähedusse arvukalt militaarehitisi ning muutis algset maastikku. Pärast sõjaväe lahkumist 1990te algul sõjaväeosa (sh mõisa ehitised) rüüstati ja jäid varemeisse. Peahoonest on järel praktiliselt ainult müürid, kunagised mõisa kõrvalhooned on aga pea täielikult hävinud.

Saaremaale Kärla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Kärla valla territooriumile.