Keskaega tagasi ulatuvat Paadla mõisat (saksa k Padel) on esmamainitud 16. sajandi keskel. Läbi pikkade sajandite kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Buxhoevdenite aadlisuguvõsale.

Mõisa kivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. Hoone vanem, ühekorruseline osa pärineb kas 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. 1860-80tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber. Ümberehitustega tehti varasemast vasakust fassaadist uus peafassaad, millele lisati pilkupüüdev kahekorruseline keskosa (praegusest suures osas kokku varisenud). Seda ilmestasid meisterlikult tahutud dolomiidist tuudorstiilis kaunistused. Hoone peasissepääs jäi seejuures vanasse paika, sh ka sihiteena kujundatud mõisa sissesõidutee jäi suunatuks suhteliselt tagasihoidlikule sissepääsule, mitte aga kaunikujulisele kahekorruselisele keskosale.

Kaasajal on pikka aega tühjalt seisnud peahoone muutunud varemeteks. Kõige hullemas seisus on just kahekorruseline keskosa, mis on juba paar aastakümmet tagasi kaotanud läbimädanenuna oma katused ning seejärel ka laed. 25. jaanuaril 2008 varises kokku ka suur osa kahekorruselise risaliidi kaunist fassaadimüürist.

Säilinud on ka mõningad kõrvalhooned, kuid reeglina vähemal ja rohkemal määral ümber ehitatud kujul.

Ajalooline Kuressaare-Kihelkonna maantee, mis käis mõisakeskusest läbi, on kaasajal õgvendatud mõnisada meetrit lõuna poole ning ei läbi enam mõisasüdant.

Saaremaale Kärla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Kärla valla territooriumile.