Pihtla mõis (saksa k Pichtendahl) oli olemas juba keskajal, mil ta kuulus Brackel'ite perekonnale. 17. sajandil olid mõisa omanikeks von Budded ning von Pollid. 1748. siirdus mõis vürst Vassili Repnini omandusse, kelle käest ta 1765. aastal siirdus von Dellingshausenite aadliperekonna valdusse. Edaspidi vahetas mõis omanikke väga tihti. 20. sajandi algul kuulus ta juustuvabrikantidele Schlupidele ning jäi Saaremaal erandlikuna 1919. aastal võõrandamata.

Kaunis neogooti stiilis ühekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Vanimad kiviosad pärinevad arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusest. Oma lõpliku suuruse ja välimuse sai hoone aga 1860tel aastatel. Sellest ajast pärineb ka kaunis sümmeetriline fassaad, mille keskosal on tuudorstiilis tornikestega ja teravkaarsete niššidega kaunis astmikviil. Fassaadi eenduvate külgosade viiludel on paaris-kaaraknad.

Teise maailmasõja järgselt asus mõisahoones kool. Kooli sulgemise järel 1973. aastal jäi hoone aga tühjaks ning hakkas lagunema; praeguseks on selle mitmed osad muutunud suisa varemeteks. Purustatud on ka hoone esise auringi keskel paiknenud ehisvaas. Säilinud kõrvalhooned on kas ka varemetes või on tundmatuseni ümber ehitatud.

Saaremaale Püha kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pihtla valla territooriumile.