Kärde mõisat (saksa k Kardis) on esmamainitud 1532. aastal, mil ta kuulus Johann Rebuckile. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke — ta on kuulunud nii von Rosenitele, von Braschidele kui ka von Pistohlkorsidele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Viktor von Stackelberg.

Mõisa peahoone oli ühekorruseline arhailine õlgkatusega puitehitis, püstitatud tõenäoliselt 18. sajandil. Hoone ei ole säilinud. Alles on massiivne ait ning mõned teisedki ümber ehitatud mõisa kõrvalhooned.

Kärde mõisa teeb kuulsaks aga nn Kärde rahumajake - mõisapargi loodeserval paiknev väike palktare. Pärimuse kohaselt sõlmiti selles tarekeses 1661. aastal Kärde rahu, mis lõpetas tollase Rootsi-Vene sõja.

Rahu sõlmimises nimetatud tarekeses tuleb siiski kahelda - jääb selgusetuks, miks pidi 17. sajandi mõisakompleksi äärealal olema selline majake. Samas on ürikutest teada, et 1661. aastal sõlmiti rahu siiski Kärde mõisas. Kõige tõenäolisem on, et rahu sõlmiti mingis sõjast terveks jäänud palkhoones (nt rehes), mille lammutamisel saadud materjalist püstitas Kärde mõisnik pargi servale sündmuse mälestuseks väikese tarekese. 1960teks aastateks oli rahumajake väga lagunenud. 1960-90tel aastatel on välja vahetatud suur osa hoone palke.

Ajalooline Piibe maantee (Rakvere-Tartu maantee) läks läbi otse Kärde mõisa külje alt. Kaasaegne õgvendatud maantee kulgeb kilomeetrike mõisasüdamest ida poolt.

Mõisasüdamest kilomeetri jagu põhja pool, Piibe maantee läheduses, asub mõisaomanike perekonnakalmistu.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Laiuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Jõgeva valla territooriumile.