Kukulinna mõis (saksa k Kuckulin) pärineb keskajast. Mõisat on esmamainitud 1553. aastal, mil ta kuulus von Löwenwoldedele. Alates 17. sajandi lõpust vahetas mõis tihti omanikke. 1870. aastal omandasid mõisa von Koskullid. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Helene von Loewenstern.

19. sajand teisel poolel - arvatavasti 1870ndatel aastatel - valmis mõisas stiilne neogooti puitehitis, mille paljud detailid - sh stiilsed sakmetega tornikesed - on laenatud inglise tuudorstiililt. Toona loodu ei olnud täies mahus uus hoone - varasemale (19. sajandi esimesest poolest või 18. sajandist pärinevale) hoonele lisati vasakpoolsesse (järvepoolsesse) otsa juurdeehitisena uus saalikorpus, samuti lisati tagaküljele lahtine veranda. Stiilsete tuudordetailidega kaunistati nii järvele avanev saalikorpus kui ka tagaveranda, ühekorruseline vanem osa sai lihtsama kujunduse. Mõis paikneb otse Saadjärve maalilisel kagukaldal.

1920-30ndatel aastatel kasutas mõisat kunstikool Pallas, nõukogude ajal aga pioneerilaager. Tollal ehitati mõisat ka mitmeti ringi, sh tehti parempoolsesse otsa suuremahuline juurdeehitus. Sellisena on ta säilinud ka preaegu, kuigi mitte enam täies hiilguses - kadunud on tagakülje lahtine veranda koos arvukate kaunistustega, samuti on lihtsustatud mitmeid saalikorpuse algselt keeruka raamijaotusega teravkaaraknaid.

Kaasajal on mõis eraomanduses. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sh stiilne kahekorruseline kivist töölistemaja.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Äksi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu valla territooriumile.