Ropka mõis (saksa k Ropkoy) pärineb keskajast, mil ta kuulus von Taubedele. Mõisat on esmamainitud 1531. aastal. Hiljem on mõis kuulunud von Igelströmidele, von Siversitele ja von Löwenwoldedele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Eva von Brasch.

Mõisakompleks on kaasajal jäänud Tartu linna lõunapoolse hoonestuse sisse. Ühekorruseline heimatstiilis vahvärk-peahoone on ehitatud 20. sajandi alguses. Hoonel on väikeste ruutudega aknad ning murdkelpkatus. Kaasajal on hoone kasutusel kontorina.

Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sh ka vana peahoone 19. sajandi esimesest poolest, mida ilmestavad kaaraknad ning fassaadi keskpaigas asuv kuue ümarsamba ja kolmnurkfrontooniga portikus. Ka see hoone on kasutusel kontoriruumidena.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu linna territooriumile.