Uderna mõis (saksa k Uddern) pärineb keskajast, teda on esmamainitud 1486. aastal. Tollal kuulus mõis von Tiesenhausenitele. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke. Ta on kuulunud nii Volskytele, Sbinskytele kui ka Günsterbergidele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Oskar Matthias Fuchs.

Mõisa kahekorruseline historitsistlik peahoone on püstitatud 1880tel aastatel. Arvatavasti ei olnud tollal tegu uusehitisega, vaid sellesse liideti osad 18. sajandi lõpu peahoonest (peamiselt hooviküljes). Historitsismile omaselt on hoone ebasümmeetriline. Fassaadi keskosa kaunistab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, vasakul tiival on tornitaoline ehitis, mida kroonis algselt kõrge tornikiiver.

Kaasajal paikneb mõisahoones Uderna Hooldekodu. Hoone ei ole säilinud ka enam täiesti algkujul - kadunud on pilkupüüdev neorenessanss-stiilis tornikiiver, samuti on vasakul nurgal asunud rõdu ehitatud ümber kinniseks verandaks.

Kunagistest arvukatest kõrvalhoonetest on mõisas säilinud vaid tühised jäänused madalate müürivaremete näol.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Rõngu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Rõngu valla territooriumile.