Huer in Kirchspiel Kegel, Harrien
Hüüru mõis (saksa k Huer) astutati 1560. aastal, mil ta eraldati
Harku mõisast.
Varem paiknes samas asupaigas Vääna jõel Harku mõisa veskikoht. Alates 1827. aastast kuulus mõis tollasele Harku mõisa omanikule Konstantin von Ungern-Sternbergile. 1892. aastal sai mõisast Rannamõisa kõrvalmõis (omanikud Konstantin ja Alexander von Weymarnid elasid Murastel).
Ühekorruseline lameda katusega
historitsistlik
mõisa peahoone on 19. sajandi teisel poolel ümber ehitatud varasematest ehitistest. Hoone parempoolses otsas on stiilne ärklilaadne juurdeehitus. Mõisahoones paikneb kaasajal kauplus.
Teisel pool Keila maanteed on säilinud vähesed neogooti sepikoja jäänused ning trahteriks renoveeritud vesiveski. Ülejäänud vähesed säilinud kõrvalhooned on reeglina ümber ehitatud.
Omaaegsest Tallinn-Keila maantee kivisillast on alles vaid otsapostid, kaasaegne tee kulgeb üle jõe paarkümmend meetrit lõuna poolt.
Mõisale ajaloolises plaanis aluse pannud veski on renoveeritud söögikohaks - sealsed hooned ei ole küll enam keskaegsed, vaid 19.-20. sajandist. Täiendav teave:
http://www.hyyruveski.ee/,
info@hyyruveski.ee, tel. 607 1430, 504 0934.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Keila kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Saue valla territooriumile.
|