Kääniku mõis (saksa k Känick) eraldati iseseisva üksusena naabermõisast Kodasoost 1702. aastal. Mõisa esimeseks omanikuks oli Johann von Straelborn. 1730-40ndatel oli mõis nii von Rehbinderite kui ka Stael von Holsteinide aadliperekonna omanduses.

Kui Stael von Holsteinid omandasid 1769. aastal lisaks Käänikule veel Kodasoo mõisa, sai Käänikust Kodasoo kõrvalmõis, milleks ta jäi kuni mõisa-ajastu lõpuni 1919. aastal. Õiguslikult jäi Kääniku küll rüütlimõisa staatusse, kuid praktikas sai temast Kodasoo karjamõis, mida esinduslikult välja ei ehitatud. Narva maantee (praeguse Vana-Narva maantee) lõunaküljel asuv väike hoonetekompleks meenutas 19. sajandil pigem talukompleksi kui isegi karjamõisat. Temast näiteks palju suurejoonelisem oli mõisa kohale maantee põhjaküljele püstitatud pikk maanteekõrtsihoone. Näiteks ei ole Kääniku mõisasüdant 19. sajandi kaartidele enam karjamõisanagi peale märgitud.

Tänaseks on Kääniku nimi kandunud üle kunagisele maanteekõrtsile - ümber ehitatud kõrtsihoone kannab Kääniku talu nime. Lõuna pool maanteed olev kunagine mõisasüda kannab Upsi talumajapidamise nime, mis on üle kandunud ka sealsele bussipeatusele. Tõenäoliselt on talumajapidamises ümberehitatuna säilinud mitmeid 19. sajandi mõisaaegseid ehitisi.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kuusalu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.