Keava mõisast (saksa k Kedenpäh) on esimesi teateid 1480. aastast. Pikkade sajandite vältel oli Keava mõis naabermõisa Ingliste omanike valduses.

1767. aastal siirdus mõis Gustav von Staali omandusse, kes ehitas 1770-80tel aastatel mõisa ka esindusliku peahoone. Tollal valminud varaklassitsistlikku peahoonet iseloomustab kaarakendega kolme akna laiune pealeehitus, mida kroonib kolmnurkfrontoon. Mõisahoonele on ainuomased otstel asuvad silindervõlvidega tiibehitised, (ainulaadsed Eestis) mida kasutati arvatavasti tõllakuuridena.

19. sajandi esimesel poolel kuulus mõis von Rosenitele ja von Lilienfeldtidele. Alates 1853. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Fersenite suguvõsa omanduses; viimane võõrandamiseelne omanik oli Max von Fersen.

1905. aasta ülestõusu ajal mahapõletatud mõisahoone taastati algsele lähedasel kujul. Alates 1950test aastatest on peahoone taas varemetes.

Arvukatest kõrvalhoonetest on kauneim historitsistlik kaarakendega viljakuivati 19. sajandi lõpuosast. Ülejäänud hooned on reeglina kas varemeis või hävinud.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kehtna valla territooriumile.