Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Piir hilisbaroki ja varaklassitsismi vahel on väga suhteline, paljusid mõisaid on lahterdatud nii- ja naamoodi.

Nimetatud kahe stiili elemente sisaldavaid mõisahooneid püstitati Eestis peamiselt 1770-1800, vähesel määral jäid mõned baroksed detailid püsima ka hiljem. Arvuliselt on neid oluliselt rohkem kui stiilipuhtaid barokkhooneid, sest 1760tel aastatel hoogustunud mõisate ehitustegevus saavutas ühe kõrgaja just veidi enne 1800. aastat.

Järgnevas on toodud meie päevini säilinud selle ajastu ilmekaimate mõisahoonete nimekirjad.

Hilisbarokseid mõisahooneid (barokk domineerib klassitsismi ees): Seidla, Roosna-Alliku, Kiltsi (Virumaal), Sagadi, Rägavere, Vatla, Helme, Peningi (varemeis), Anija (ehitusaasta järgi oma stiili hiliseim).

Ilmekaimaid varaklassitistlikke mõisahooneid (klassitsim domineerib juba baroki ees): Vääna, Klooga, Kostivere (peale 1905.a. põlemist veidi muduetud), Koigi, Aruküla (Järvamaal), Varangu, Liigvalla, Vaimõisa, Kabala (Pilistvere kihelk.), Saadjärve, Vana-Kuuste, Väätsa.