Mingil määral oli see 17.-18. sajandi baroki taassünd, kuid seda uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris kajastub sarnasus barokiga vaid liigendatud pindade kasutamisel, väikeste ruutudega akendes ning ovaali ning ringi motiivi pruukimises. Samas hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.

Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata.

Esinduslikumateks juugendstiilis mõisahooneteks on Eestis Taagepera ning Holdre (viimasele plaanitud kõrge torn jäi ehitamata). Juugendstiilis on ehitatud ka Neeruti ning Kiiu mõisahooned (viimane omandas juugendelemendid ümberehituste käigus). Kuigi jah, kahte viimast hoonet võib osalt lahterdada ka neobaroki alla.

Eestis juurdus olulisel määral ka juugendi rahulikum suund, nn heimatstiil, millest tuleb aga eraldi juttu.