;)
17.-18. sajandil oli Eesti mõisates (ja osalt ka asulates/linnades) massiliselt levinud nn vanabalti tüüpi mõisa eluhoone ehk häärber. Seda ühekorruselist hoonet iseloomustab keskel asuv köök-mantelkorsten, mille ümber paiknes hoone nurkades neli tuba. Tubade korstnapoolsetes nurkades asusid kahhelahjud, mille suitsulõõrid suundusid ülalpool laepinda mantelkorstnasse.
;)
Vanimad vanabalti palneeringuga mõisahooned on dateeritud 17. sajandisse
(Vana-Pääla
Keila kihelkonnas), kuid selline hooneplaneering võis olla ka vanem. Mõisa peahoonena hakkas vanabalti planeeringuga hoone taanduma 18., osalt ka 19. sajandil, mil selle vahetasid välja stiilile vastavad esinduslikumad hoonetüübid. Samas mõisate kõrvalhoonetena (eelkõige mõisaametnike elamutena) säilis nimetatud hoonetüüp 19. sajandi keskpaigani. Kuna vanabalti häärberi kõrgaeg oli barokiajal, siis iseloomustavad neid väliselt sageli barokkstiili tunnused (kui hoonet ei ole hiljem ümber ehitatud).
;)
Suuremates vanabalti häärberites oli ühe mantelkorstna asemel kaks korstent (nt tänaseks hävinud Saarnakõrve mõisas Harjumaal), erandjuhul ka kolm korstent (1762 valminud
Riidaja mõisahoones),
mis võimaldas pikemasse hoonesse mahutada rohkem tube. Suurim teadaolev mantelkorsten vanabalti planeeringuga mõisahoones asub
Kabala mõisas
Rapla kihelkonnas, mille sisemõõtmed on ca 4x6 meetrit.
;)