Keskaegsed puitmõisad Eelmine osa Keskaegsete puitmõisate (ca üldarvult 400) ehitusstiilidest ei ole palju teada, kuna neid hooneid ei ole meie päevini säilinud; samuti ei ole säilinud plaane ega muid ürikuid. Arvatavasti oli tegemist tagasihoidlike puithoonetega, kus pearõhk oli pandud majandustegevusele – tallid, laudad, aidad, rehed jms. Mõisa pea- ehk eluhoone oli tõenäoliselt tagasihoidlik ühekorruseline puitehitis, kus sai elada ning toitu keeta. Luksus hakkas Eesti mõisatesse jõudma alles reeglina 17.-18. sajandil.

Võib ainult oletada, et hilisematel sajanditel levinud nn vanabalti planeeringuga mõisahoone planeering on saanud oma juured keskajast, kuigi levima hakkas ta olulisemal määral 17. sajandil.

Järgmine osa