Eelmine osa
Vahemeremaadest lähtunud ning alates 16. sajandi esimesest poolest kuni 17. sajandi esimese pooleni Eestis levinud renessanss-stiili mõjutusi on Eesti mõisaarhitktuuris teada vähe. Varajast renessanss-stiili iseloomustavad Purtse kindlusmõisa (ehitatud 1530tel) elukorruse laiad lamedakaarsed aknad.
Praktiliselt ainsa kõrgrenessansi näitena võib tuua Haapsalu lähedase
Kiltsi vasallilinnuse
ümberehituse mõisahooneks 17. sajandi algul, mis lisas hoonele kolm kaunist kaarportaali.
Ka
Põltsamaa ordulinnuse
tuumik ehitati 1620tel aastatel ümber renessansspaleeks; seal pärinevad tollest ajastust peakorruse akende kolmnukfrontoonid (18. sajandil barokkpaleeks ümber ehitatuna maha raiutud, jäljed müüris peale 1941. aasta tulekahjus hävimist näha).
Arvatavasti jättis renessanss Eesti mõisaarhitektuuri siiski veidi tugevama jälje, kuid 16.-17. sajandil loodut on meie päevini (suuresti Põhjasõja hävingute tõttu) säilinud mõisates üldse väga vähe.
Järgmine osa
|