Esimesed teated Neeruti mõisast (saksa k Buxhoewden) pärinevad 1412. aastast. Tollase valdaja von Buxhoewdeni nimi on kinnistunud mõisa saksakeelse nimena. Peale Liivi sõda oli mõis von Nierothide omanduses, mille järgi on koht saanud oma eestikeelse nime. 20. sajandi algusest kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Peterburi ärimehele Eduard von Kirchtenile.

1878. aastal valmis arvatavasti varasemate hoonete ümberehitamise teel historitsistlik ühekorruseline peahoone. 1903-06 ehitati hoone kapitaalselt ümber rikkalikus juugendstiilis — talle lisati voluutviilud ning 30 meetri kõrgune juugendlik vaaterõdudega torn (Eestis ainulaadne). Pikki aastaid tühjana seisnud ja lagunenud hoone on eravalduses, kuid enamikus korrastamata.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.