1521. aastal esimest korda mainitud Vana-Kuuste mõis (saksa k Alt-Kusthof) kuulus tollal Zoegedele. Hiljem on mõis kuulunud nii von Liphardtidele, von Ungern-Sternbergidele kui ka von Siversitele. Viimane võõrandamiseelne omanik oli mõisas Leo von Sivers.

Kahekorruseline varaklassitsistlik mõisa peahoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpul. Hoone fassaadi ilmestasid eenduvad külgrisaliidid, mida kroonisid kolmnurkfrontoonid. Mõisasüdamest ajaloolisele Tartu-Võru maanteele rajati maaililine lehiseallee.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, mis Vana-Kuuste Põhikooli nime all tegutseb seal tänini. Kooli tarbeks on 20. sajandi lõpuosas tehtud mõisahoonele mahukas juurdeehitus. Ümber on ehitatud ka mõisahoonet ennast - algselt külgrisaliitide vaheline taadatud hooneosa fassaadil on täis ehitatud. Kõrvalhooneid ei ole praktiliselt säilinud. Mõisast ajaloolisele maanteele suundunud lehiseallee on säilinud, kuid oma algse funktsiooni kaotanud - kaasaegne maantee on toodud mõisale palju lähemale ning allee lõpeb vastu raudteed tühjuses.

1744. aastal sündis mõisas Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kes hiljem Hiiu-Suuremõisas elades on saanud tuntuks Hiiumaa hullu krahvina. 1834-38 tegutses mõisahoones Tsaari-Venemaa esimene kõrgem põllumajanduslik õppeasutus - Vastse-Kuuste Põllumajanduse Instituut. Selle rajas professor Johann Friedrich Leberecht Schmaltz Tartu Ülikooli põllumajanduseriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ning praktikabaasiks.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Kambja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.