Kambja kirikumõis (Pastorat Kamby)
Haaslava (Haselau) rüütlimõis
Hilja (Hiljamois) Haaslava kõrvalmõis
Kaarli e Puugi (Karlsberg) poolmõis
Kammeri (Duckershof) rüütlimõis
Kodijärve (Gothensee) rüütlimõis
Krüüdneri (Krüdnershof) rüütlimõis
Maaritsa (Neu-Rewold)
Vana-Prangli kõrvalmõis
Maidla (Maydellshof)
Suure-Kambja kõrvalmõis
Raanitsa (Neuhof) rüütlimõis
Reola (Rewold) rüütlimõis
Suure-Kambja (Groß-Kamby) rüütlimõis
Uhti (Ucht) Reola kõrvalmõis
Vana-Kuuste (Alt-Kusthof) rüütlimõis
Vana-Prangli e Prangli (Alt-Wrangelshof) rüütlimõis
Vastse-Kambja (Neu-Kamby) rüütlimõis
Vastse-Prangli (Neu-Wrangelshof) rüütlimõis
Veskimõisa (Mühlenhof) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkondade äärealadest.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna põhjapoolsed kaks kolmandikku koos keskusega jäävad kaasaegse Tartu maakonna koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne kolmandik moodustab aga osa kaasaegsest Põlvamaast.
Kihelkonna tuumikala moodustab Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab Haaslava valla, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna väike loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Ülenurme valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Tartumaa kooseisu.
Kihelkonna lõunapoolsed, Põlvamaa alad kuuluvad Valgjärve valda (Maaritsa ja Krüüdneri mõisate ümbrus) ja Kõlleste valda (Veskimõisa ja Prangli mõisate lähikond).