Keskajal kuulus Liigvalla mõis (saksa k Löwenwolde) Kärkna kloostrile, alates 16. sajandi lõpust oli ta era- ehk rüütlimõis. Tollased omanikud von Löwenwolded on andnud mõisale ta saksakeelse nime.

18. sajandi lõpul kuulus mõis von Rehbinderitele. Von Rehbinderid lasid mõisa ehitada kahekorruselise hilisbarokse peahoone, mis valmis 1797. aastal. Liigvalla mõisa peahoone sarnaneb mitmeti Varangu mõisaga, olles tõenäoliselt Tartu arhitekti J.B. Waltheri looming. Hoonel on ümarad välisnurgad ning lainjad, barokse vormiga frontoonid. Hoone saalil on kaaraknad.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Nikolai von Schilling. Hiljem asus mõisahoones kool; viimased aastad on mõis olnud eravalduses ning on alustatud hoone restaureerimistöödega.

Säilinud on ka mõned tugevalt ümber ehitatud kõrvalhooned.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Koeru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rakke valla territooriumile.