Koeru kirikumõis (Pastorat
St. Marien-Magdalenen)
Aavere (Afer) rüütlimõis
Ao (Hackeweid) endine rüütlimõis,
hiljem minetas mõisa staatuse
Aruküla (Arroküll) rüütlimõis
Ervita (Erwita) rüütlimõis
Kapu (Kappo) rüütlimõis
Karlsruue (Karlsruh) poolmõis
Liigvalla (Löwenwolde) rüütlimõis
Norra (Kaltenborn) rüütlimõis
Pedaniku (Peddanik) Aruküla
kõrvalmõis
Piibe (Piep) rüütlimõis
Preedi (Wredensitz, Sitz) rüütlimõis
Raigu (Raik) rüütlimõis
Ramma (Ramma) rüütlimõis
Rõhu (Rehho) Preedi kõrvalmõis
Tammiku (Tammik) Aruküla kõrvalmõis
Udeva (Uddewa) Norra kõrvalmõis
Vaali (Wahlhof) rüütlimõis
Vahu (Wöhho) poolmõis
Vao (Waoküll) rüütlimõis
Varangu (Warrang) Liigvalla kõrvalmõis
Vägeva (Wäggewa) Liigvalla kõrvalmõis
Väinjärve (Weinjerwen) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati Koerusse 13. sajandil arvatava sellele eelnenud muinaskihelkonna baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Küllalt suur ja tiheda asustusega kihelkond jaguneb kolme kaasaegse maakonna vahel -
ta põhiosa asetseb kaasaegsel Järvamaal, idapoolsed alad kaasaegsel Lääne-Virumaal ning
väike kagunurk kaasaegsel Jõgevamaal.
Kihelkonna läänepoolsed kaks kolmandikku hõlmab enda alla Koeru vald. Kihelkonna loodepoolne nurk Ramma mõisa ümbruses kuulub Järva-Jaani valda; edelanurk Vaali mõisa ümbrusega aga Koigi valda. Nimetatud alad kuuluvad kõik kaasaegse Järvamaa koosseisu.
Koeru kihelkonna idapoolsed alad kuuluvad kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu. Varangu ja Aavere mõisate ümbrused kihelkonna kirdeosas moodustavad Väike-Maarja valla läänepoolse sopi. Liigvalla, Piibe ja Ao mõisate ümbrused kihelkonna kaguosas moodustavad Rakke valla lääneosa. Kihelkonna kagupoolseim väike nurk Vägeva mõisa ümbrusega on aga Jõgeva valla põhjaosa ja kuulub kaasaegse Jõgevamaa koosseisu.
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
;)
