Kuimetsa ümbrus kuulus keskajal Tallinna Mihkli Nunnakloostrile. 1345. aastal esmamainitud Kuimetsa mõis (saksa k Kuimetz) ehitati arvatavasti 15. sajandi alguses välja kolmekorruselise tornlinnusena, mille kahte nurka kaunistasid väikesed konsooltornid.

Linnus purustati Liivi sõjas 1574. aastal. Samas oli veel 1820tel aastatel tornilinnus täies kõrguses püsti. Tollal linnusest tehtud joonis on säilinud. Kaasajal on linnusest alles vaid esimene korrus. Rusukünka alla mattununa meenutab ta keldriehitist, olles samas keldrina ka kasutusel.

Hiljem kuulus mõis Eestimaa Rüütelkonnale. 18. sajandi püstitati mõisa väike ühekorruseline kivist peahoone. 19. sajandi lõpul hoonet veidi muudeti. Mõisahoone põletati 1905. aastal, kuid taastati peale põlemist enam-vähem varasemal kujul.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool. Teise maailmasõja ajal põles 1941. aastal hoone uuesti, misjärel ta jäi lõplikult varemetesse. Praegu on peahoonest järel vaid väike varemeteküngas üksikute müürijuppidega. Mõisast on alles suur park ning mitmeid kõrvalhooneid, kuigi kõik vähemal või rohkemal määral ümber ehitatult. Mõisa aidas tegutseb rahvamaja.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Juuru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kaiu valla territooriumile.