Esimesed teated Maardu mõisast (saksa k Maart) pärinevad 1397. aastast. 16. sajandil kuulus mõis von Taubedele, alates 1663. aastast kuni 18. sajandi alguseni aga von Fersenitele. Riia kuberner Fabian von Fersen lasi 1660tel aastatel mõisa püstitada praeguseni säilinud kahekorruselise kivist barokkhoone. Jacob Staël von Holsteini projekti järgi rajatud hoone sarnaneb Palmse ja Aa mõisates 17. sajandil püstitatutega, kuid ei ole erinevalt viimastest Põhjasõjas hävinud.

Peale Põhjasõda Vene keisrinna Katariina majanduskontorile kuulunud mõisa omandas 1729. aastal Hermann Jensen Bohn; 1747. aastal siirdus ta von Brevernite aadlisuguvõsa valdusse. 19. sajandil veidi ümber (sh pikemaks) ehitatud mõisahoone võõrandati Otto von Brevernilt 1919. aastal. Hiljem on mõisahoones asunud nii Maardu algkool kui ka Kostivere sovhoosi osakonnakeskus. 1976-79 renoveeriti mõis Kostivere sohvoosi poolt, misjärel ta toimis nii sovhoosi kui hiljem ka Tallinna Näidislinnuvabriku esindushoonena.

Alates 1992. aastast on mõis Eesti Panga omanduses. 1990tel aastatel teistkordselt renoveeritud mõis toimib panga õppekeskusena, kus saab korraldada nii seminare kui ka pidulikke üritusi.

Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid. Peahoone esist väljakut ääristavad ait ning kolme kaaravaga tall-tõllakuur. Hoone tagaküljel asub suur park, mille tagumises osas paiknes ajalooliselt von Brevernite perekonnakalmistu (kaasajal hävinud). Pilkupüüdev tuulikukere asub mõisasüdamest ida pool eemnal künka otsas. Tallinn-Narva maanteelt viib mõisasüdamesse 3 kilomeetri pikkune sihitee, mis suundub otse peahoone keskteljele. Sihitee mõisapoolne osa on kujundatud alleena.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.