Ohukotsu mõisat (saksa k Odenwald) on esmamainitud 1484. aastal. 16. sajandil kuulus mõis nii Delwigitele kui ka Wrangellidele. 17. sajandil vahetas mõis palju omanikke, olles pikemalt von Taubede valduses. Ka 18.-19. sajandil jätkus sage omanikevahetus - mõis kuulus tollal nii von Delwigitele, von Buxheovedenitele, von Fersenitele, von Wulfsdorffidele, von Baranoffidele kui ka von Klugenitele. Alates 1842. aastast kuni 1919. aasta võõrandmiseni oli mõis von Tiesenhausenite aadliperekonna omanduses.

Ühekorruseline suhteliselt lameda katusega puidust peahoone püstitati mõisa arvatavasti 19. sajandi keskpaigas von Tiesenhausenite ajal. Hilisklassitsistlikku hoonet ilmestas veidi ebasümmeetriline kolme aknaga kolmnurkfrontooniga pealeehitus. Ümber peahoone esise avara väljaku paiknes hulk küllaltki lihtsaid kõrvalhooneid. Mõisasüdamesse viivad kaks teed olid kujundatud teineteisega täisnurga all olevate alleedena.

Mõisahoonet kasutati 1920-30ndatel aastatel kohaliku rahvamajana, samas olid selles säilinud mitmed ruumid ka endiste omanike tarbeks. Hoone lammutati enamikus mahus nõukogude võimu alguses 1940. aastal koos lubadusega ehitada selle asemele korralik moodne rahvamaja, kuid see lubadus jäi lubaduseks. Sõjajärgsetel kümnenditel kadus ka säilinud ots.

Meie päevini on säilinud mõned halvas seisus olevad kõrvalhooned ning nende varemeid. Tallil on alles ulualuse tagaseinas asuvad teravkaaraknad. Mõisaparki on 20. sajandi teisel poolel püstitatud korterelamu. Rapla-Varbola maantee on mõisasüdame (alleede) kohalt õgvendatud ning ei tee enam läbi ajaloolist täisnurka.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.