1627. aastal rajatud Valkla mõisa (saksa k Wallküll) esimene omanik oli Hermann von Wrangell. 17. sajandi lõpupoole kuulus mõis von Fersenitele. 18. sajandi alguspoolel kuulus mõis nii von Nolckenitele kui ka von Schwengelmitele. 1785. aastal omandas mõisa Hermann Ludwig von Löwenstern, kelle käest ta 1792 siirdus von Brevernite valdusse. Alates 1837. aastast oli mõis von Nascakinite valduses; 1876. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus aga von Rammidele.

Kahekorruseline kelpkatusega barokne kivist peahoone ehitati Valkla mõisa arvatavasti 1760tel aastatel. 19. sajandi algul lisati hoonele ühekorruselised tiibehitised. Hoones olid väga rikkalikud interjöörid (kaasajal hävinud).

Ajalooliselt Tallinn-Narva maanteelt suundub 1,8 kilomeatri pikkune sihitee otse peahoone keskteljele. Peahoone esise avara väljaku äärtes paiknesid ait ja tall-tõllakuur. Ait oli tüüpiline 18. sajandi lõpu murdkelpkatusega ehitis, seevastu tall-tõllakuur oli Valklas ainulaadne. Tegemist oli suure sisehooviga ehitisega, mis oli oma välimuses saanud inspiratsiooni keskaegsest linnusest. Viimast meenutavad esinurkades paiknevad tüsedad tornikesed. Talli ilmestasid kaaraknad.

Peahoone tagaküljel paiknes suur park. Majandushoonete enamik asus peahoonest ida pool.

Alates 1957. aastast tegutseb mõisas Valkla hooldekodu. Hooldekodu tarbeks on osaliselt ümber ehitatud ka mõisa peahoone - selle aknaid on muudetud ning algselt ühekorruselised tiibhooned tehtud kahekorruselisteks. Säilinud on ka mõned mõisa kõrvalhooned, sh ait. Kaunist sisehooviga tallist on kahjuks alles vaid tornidega esikülg, tagumised ja külgmised tiivad lammutati 1980tel aastatel. Mõisasüdame ida- ja kirdeossa on hooldekodu tarbeks rajatud hulganisti uusehitisi.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kuusalu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kuusalu valla territooriumile.