Viti mõis (saksa k Wittenpöwel) on asutatud 1630. aasta paiku. Mõisa esimene omanik oli Hermann Witt, kust pärineb ka mõisa nimi. Põhjasõja järgselt kuulus mõis Hermann von Rentelnile. 1740test aastatest oli mõis Christian Buchau omanduses. 1785. aastal omandas mõisa Johann Christian von Wistinghausen, kelle perekonna kätte jäi ta enam kui seitsmeks aastakümneks. Alates 1858. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis Vääna mõisa omanike von Stackelbergide käes, millega ta muutus Vääna kõrvalmõisaks.

Mõisa peahoone oli poolkelpkatusega ühekorruseline ehitis. Hoone keskosa oli kahekorruseline, selle ees asuv väike hulknurkne eeskoda. Peahoone pärines arvatavasti 18. sajandi lõpuosast.

Mõisa kõrvalhooned asusid peahoone esise auringi ääres ning peahoonest lõuna pool. Väänalt Vitile suunduv tee oli viimase 250 meetri ulatuses kujundatud sirge sihiteena, mis viis otse peahoone keskteljele. Enne peahoone esisele ringile jõudmist ristus sihitee Rannamõisa-Muraste-Laulasmaa tee ajaloolise sihiga.

Peahoone on meie päevini säilinud 20. sajandil tugevalt ümber ehitatud kujul. Hoone on tehtud täies mahus kahekorruseliseks, keskosa aga kolmekorruseliseks. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned. Neist esinduslikum on peahoonest kagus paiknev 12-tahulise tuuliku paekivist kere.

Tugevalt on muutunud mõisa ümbruse teedevõrk. Vääna-Viti tee on viimase pooleteise kilomeetri ulatuses viidud ajaloolisest trassist mitusada meetrit kirde poole. Trass on Viti mõisa kohal muutunud ka Rannamõisa-Muraste-Laulasmaa teel. See ei kulge enam läbi mõisa auringi otsast, vaid asub mõisasüdamest ca 250 meetri kaugusel läänes. Nii on mõisa auringi kagutipus paiknev ajalooline teerist küll alles, kuid seda kumbki tee kaasajal enam ei läbi.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Harku valla territooriumile.