Purdi mõisa keskaegne eelkäija asus Ojatagusel (saksa k Oientacken), praegusest mõisasüdamest 3 kilomeetrit läänes. Seal paiknenud ordumõis kuulus algul Tallinna, hiljem aga Paide linnusefoogtile. Liivi sõja käigus põletasid Vene väed 7. juunil 1560 Ojataguse mõisa maha.

Sõja järgselt läksid endise ordumõisa mõisa maad Burtide valdusse, kes rajasid uue mõisasüdame praegusse kohta. Mõisa saksakeelse nimena Noistfer võeti kasutusele paikkonna ajalooline eestikeelne nimetus; eestikeelne nimekuju Purdi tuleneb omanike perekonnanimest. Burtid ehitasid mõisa 17. sajandil kivihoonestusena välja; see hävis aga arvatavasti Põhjasõjas, mil kogu ümbritsev maa-ala rüüstati.

18. sajandil siirdus mõis von Baranoffide aadliperekonna omandusse. 1760-70tel aastatel püstitasid von Baranoffid mõisa praeguseni säilinud barokse kivist ühekorruselise peahoone. Tollal rajatud peahoone koosneb mudrkelpkatusega keskosast ning otstel asuvatest madalamatest tiibhoonetest. Hoone keskosa pärineb arvatavasti 17. sajandi kiviehitistest.

Peahoone läheduses paikneb hulk 18. sajandi stiilseid kõrvalhooneid — ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja ja teenijatemaja — osa neist säilinud, osa on varemeis. Mõisast Anna kirikusse viib 2 kilomeetri pikkune allee. Kuni 2000. aastani tegutses mõisahoones kool, kaasajal on mõis eravalduses.

Mõisast poolteist kilomeetrit loodes, Anna kirikusse suunduva tee ääres asub mõisaomanike hilisbarokne voluutkatusega matusekabel.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Anna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Paide valla territooriumile.