Kõrgessaare mõis (saksa k Hohenholm) rajati 17. sajandi algul. Algus kuulus mõis de la Gardie'dele, alates 18. sajandist pikka aega aga von Stenbockide suguvõsale.

Puidust ühekorruseline barokne peahoone püstitati mõisa arvatavasti 18. sajandi lõpul. Tähtsamad kõrvalhooned - ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja jt - paiknesid peahoone esise auringi äärtes. Ülejäänud kõrvalhooned asetsesid läheduses ning peahoonest kagu pool. Peahoone taga (loode pool peahoonet) oli suur park, selle taga omakorda aga hollandi stiilis mõisa tuulik (viimane hävinud). 1880. aastal püstitatud suurejooneline historitsistlik viinavabrik asus mõisasüdamest 250 meetri jagu kirdes. Viinavabriku ees on väike tiik jahutusvee tarbeks.

Mõisa peahoone on hävinud. Kasutuseta jäänud hoone varises 1950-60tel ning selle varemed likvideeriti lõplikult 1972. aastal. Alles on mõned auringi äärsed hooned (ait, tall jt) - osalt ümber ehitatuna, osalt varemetena. Kõige paremini on mõisasüdamest säilinud viinavabrik, mis on säilitanud oma ajaloolise väliskuju.

Mõisast paarsada meetrit kagusse hakati 1911. aastal ehitama kunstsiidivabrikut Viscosa, mis aga alanud Esimese maailmasõja tõttu ei hakanudki tööle. Ümber ehitatuna on säilinud mitmed vabrikuhooned, mis on täninigi tööstushoonetena kasutusel. 20. sajandi teisel poolel on mõisasüda kujunenud suureks maa-asulaks, millega seoses on sinna ja lähiümbrusse püstitatud hulganisiti uusehitisi. Mõisa säilinud ehitised (sh ka viinavabrik) ja park on jäänud sellega seoses asula sisse.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Reigi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Hiiu valla territooriumile.