Pööravere mõis (saksa k Pörafer) sai omaette majandusüksuseks 17. sajandil, mil ta eraldati Tori mõisast. Mõis oli pikki sajandeid kuni võõrandamiseni von Middendorffide aadlisuguvõsa omanduses. Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Ernst von Middendorff.

Ühekorruseline kivist peahoone kerkis mõisa 19. sajandi algul. 1866. aastal lisati talle teine korrus. 19. sajandil püstitati mõisa ka hulk kõrvalhooneid, sh kolmekorruseline suursugune viinavabrik.

Mõisa peahoone ja viinavabrik põletati maha 1905. aasta mässu ajal. Edaspidi neid enam ei taastatud ning nad jäidki varemeisse. Peahoonest on säilinud esimese korruse müürid - teise korruse varisemisohtlikud müürid lammutati 1976. aastal. Nii peahoone ümbrus kui ka selle esine suur park on metsistunud ja võsastunud. Säilinud on ka mitmeid ümber ehitatud kõrvalhooneid ja nende varemeid.

Pööravere mõisas veetis oma lapsepõlve maailmakuulus biogeograaf, zooloog ja põllumajandusteadlane akadeemik Alexander Theodor von Middendorff (1815-94), kes hiljem elas Hellenurme mõisas Tartumaal.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Pärnu-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Halinga valla territooriumile.