kirik. 1744-50, täiendatud 19. sajandil','/pic_parnu/eliisabeti_kir.jpg',570,378,'kevad 2003');)
Ajalooline Pärnumaa (saksa k Kreis Pernau) oli
kaasaegsest Pärnumaast
tunduvalt suurem. Ta hõlmas
kaasaegsest Viljandimaast
Abja, Halliste ning Karksi-Nuia ümbruse ning
kaasaegsest Raplamaast
Lelle ja Käru ümbruse.
Samas ei hõlmanud ajalooline Pärnumaa läänerannikul asuva Varbla ümbrust, mis kuulus ajaloolise Läänemaa koosseisu.
Ajaloolisele Pärnumaale kuulus 20. sajandi algul 11 kihelkonda, nende nimistu leiab siit.
Ajalugu. Kuni 16. sajandi keskpaigani ei olnud olemas ühtegi Pärnumaa nime kandvat üksust. Hilisema Pärnumaa alad olid selle ajani jaotatud erinevate haldusüksuste vahel.
','/pic_parnu/halliste_kir.jpg',457,560,'kevad 2004');)
Muinasaja lõpul (13. sajandi algul) oli hilisem Pärnumaa ala jagatud ära muistse Läänemaa, Sakalamaa ning Alempoisi vahel.
Ajaloolise Pärnumaa loodeosa (Mihkli, Audru ja Tõstamaa kant) kuulus muinasajal Soontagana muinaskihelkonna. Sellest sai praeguse
Mihkli kihelkonna
eellane.
Pärnu-Jaagupi kihelkonna
eellane oli Korbe muinaskihelkond, mis hõlmas tollal ka Tori ümbruse alasid. Ka Korbe muinaskihelkond oli osake muistsest Läänemaast.
','/pic_parnu/vandra_kir.jpg',550,441,'suvi 2004');)
Halliste
ja
Karksi
ümbrused moodustasid kumbki omaette Sakalamaale (Viljandimaale) kuuluva muinaskihelkonna. Ka Saarde ümbruses oli tollal Sakalamaale kuuluv muinaskihelkond, hilisema
Saarde kirikukihelkonna
eelkäija.
Vändra ümbrus oli Alempoisi väikemaakonna (muinaskihelkonna) praktiliselt asustamata tagamaa. Kilingi-Nõmme ja Surju ümbrus ning kogu Pärnust lõuna poole mere äärde jääv ala oli muinasajal arvatavasti asustamata või väga hõredasti asustatud.
Seega oli hilisema Pärnumaa aladel muinasajal viis kihelkonda.
Ajalooline Pärnumaa (saksa k Kreis Pernau) tekkis Liivi sõja järgselt 16. sajandi keskpaigas, mil Poola alluvusse läinud Lõuna-Eesti lääneosas oli vaja luua eraldiseisev haldusüksus. See loodigi Pärnu staarostkonna näol, mille piirid jäid 16. sajandi keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani enam-vähem muutumatuks.
','/pic_parnu/saarde_kir.jpg',550,471,'talv 2004');)
1617. aastal läksid Pärnumaa alad Rootsi alluvusse, kusjuures Poola-aegsed piirid jäid edaspidi kuni 20. sajandi alguseni suures osas paika. Alates 18. sajandi algusest läks Pärnumaa koos ülejäänud Eesti aladega Vene impeeriumi koosseisu.
Pärnut ja Pärnu ümbrust hõlmav Pärnu (Pärnu-Eliisabeti) kihelkond tekkis keskajal seoses Pärnu (Uus-Pärnu) linnaga. Ülejäänud viis kihelkonda tekkisid uusajal. 1634. aastal asutati Tori kihelkond. 1636. aastal eraldati Pärnust Audru kihelkond. 1670. aastal iseseisvus mereäärne Tõstamaa kihelkond. Vändra kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. Enne seda oli Vändra ümbruskonnas vaid vähene asustus ning keskajal puudus inimasustus seal pea täielikult. Pärnust lõuna poole jääval mereäärsel kitsal alal loodi 1862. aastal Häädemeeste kihelkond.
Ajalooline Pärnumaa oli 16. sajandil tekkinud piires alles kuni 1920te aastateni. Siis eraldati temast Käru ümbrus, mis liideti Järvamaaga. Ajaloolistes piirides paiknev Pärnumaa kadus lõplikult 1950. aasta haldusreformiga.