Mihkli kihelkond kujutas endast alates Liivi sõjast ehk 16. sajandi keskpaigast alates kaksikkihelkonda, mis oli Põhja- ja Lõuna-Eesti — vastavalt ajaloolise Läänemaa (Wiek) ja ajaloolise Pärnumaa (Kreis Pernau) — vahel ligikaudu pooleks jaotatud. Kihelkonna keskus koos kirikuga asus ajaloolise Läänemaa aladel.

Kihelkonnas paiknes 12 mõisat, neist 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat. Sellele lisandub 3 karjamõisat. Kihelkonna Läänemaa osas asuvad:
    Mihkli kirikumõis (Pastorat
    St. Michaelis)
    Aru (Arrohof) Keblaste kõrvalmõis
    Karinõmme (Karinömme)
    Oidremaa kõrvalmõis
    Keblaste (Keblas) rüütlimõis
    Oidremaa (Oidenorm) rüütlimõis
    Veltsa (Weltz) Keblaste kõrvalmõis

Kihelkonna Pärnumaa osas asuvad:
    Ahaste (Ahhast) Rindali kõrvalmõis
    Kalli (Kallie) riigimõis
    Koonga (Kokenkau) riigimõis
    Kõima (Kaima) rüütlimõis
    Rindali (Friedenthal) rüütlimõis
    Võrungi (Wörring) riigimõis

Tekkelugu. Mihkli kihelkond tekkis 13. sajandil suure ja mõjuvõimsa Soontagana muinaskihelkonna põhjal, mille keskuseks oli Avaste soos asuv tuntud Soontagana muinaslinnus.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad jäävad praktiliselt tervikuna kaasaegsele Pärnumaale, langedes väga suures osas kokku Koonga valla aladega. Erinevusteks on siin Rindali mõisa ümbrus kihelkonna lõunaservas, mis jääb Audru valla aladele; samuti Parasmaa riigimõisa ümbrus, mis kuulub Koonga vallale, kuid on osa ajaloolisest Pärnu-Jaagupi kihelkonnast.

Kaasaegsele Läänemaale (Lihula valda) jääb Mihkli kihelkonnast väike ning prakltiliselt ilma asustuseta sooala kihelkonna loodeosas, kunagise Karinõmme mõisa taga.