Halliste kirikumõis (Pastorat Hallist)
Abja (Abia) rüütlimõis
Kaarli (Karlsberg) Õisu kõrvalmõis
Kaubi e Uue-Pornuse (Neu-Bornhusen)
rüütlimõis
Pekre (Pekker) Vana-Kariste kõrvalmõis
Penuja (Penneküll) rüütlimõis
Pornuse (Alt-Bornhusen) rüütlimõis
Uue-Kariste (Neu-Karrishof) rüütlimõis
Vana-Kariste (Alt-Karrishof) riigimõis
Vanamõisa (Friedrichsheim) rüütlimõis
Veelikse (Felix) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati 13. sajandil samanimelise (Halliste, Aliste) muinaskihelkonna põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.
Kihelkonna põhjapoolne osa koos kihelkonnakeskusega moodustab Halliste valla tuumiku, mis ulatub kirdes Õisu mõisa ümbruskonnas ka kihelkonna aladelt välja, Paistu kihelkonna aladele ajaloolisel Viljandimaal.
Kihelkonna lõunapoolne osa moodustab Abja valla tuumiku, mis ulatab ka läänes ja lõunas kihelkonna piiridest välja. Läänes kuuluvad Abja valda mõned Saarde kihelkonna idaserva külad. Lõunas kuulub Abja valda aga Laatre (saksa k Moiseküll) mõisa ümbrus, mis ulatub sopina Lätimaa sisse ning oli osa Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena)
kihelkonnast ajaloolisel Volmarimaal.