Keskajast pärineva mõisa alad olid von Buxhoevedenitele läänistatud juba 13. sajandil; hiljem loodud mõis (saksa k Köljall) oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16. sajandi alguseni. Alates 1677. aastast kuulus mõis von Osten-Sackenitele. Nemad püstitasid 18. sajandi lõpul mõisa ka tänini säilinud peahoone, liites sellesse vanemate kivihoonete osi.

1840. aastal siirdus mõis taas von Buxhoevedenite aadliperekonna valdusse, kes ehitasid mõisahoone keskosa kahekorruseliseks ja lisasid talle nelja sambaga ning astmikfrontooniga pilkupüüdva historitsistliku portikuse. Selle ülaosa pandi kaunistama ehisvaasid. Mõisaparki piiravale aiale lisati tollal kolm kaaravadega klassitsistlikku väravaehitist. Kaasajal on neist säilinud vaid üks.

Konstantin von Buxhoevedenilt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses kuni 1955. aastani kodumajandus- ja põllutöökool. Mõisahoone restaureeriti 1980. aastal kohaliku kolhoosi poolt. Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mõned ümber ehitatud kõrvalhooned.

Saaremaale Püha kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pihtla valla territooriumile.