Ladjall in Kirchspiel Karmel, Oesel
Laadjala mõis (saksa k Ladjall) asutati 1740. aasta paiku, mil ta eraldati tollal
väga suure
Elme mõisa
maadest.
Alates asutamisest kuni 1798. aastani oli mõis riigi valduses, seejärel kinkis vene keiser Paul I ta Saaremaa Rüütelkonnale. Rüütelkond rajas mõisa pidalitõbiste varjupaiga.
Mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone ehitati 1831. aastal (daatum soklikivil).
Laadjala mõisa peahoone oli eht-saaremaalik lihtne
vanabalti planeeringuga
ehitis - väliselt tagasihoidliku hoone keskel oli mantelkorsten, selle ümber neli köetavat tuba ning katusekatteks roog. Sääraseid mõisahooneid oli Saaremaal omal ajal massiliselt, kuid kaasajal on enamik neist kahjuks hävinud.
Laadjala mõisa peahoonest on meieni säilinud varemed. Veel 1990te aastate lõpul oli hoonest peale seinte alles ka tükike rookatust ja paar lage, kuid tänaseks on varisenud needki.
Lähikonnas on säilinud paar tugevalt ümber ehitatud kõrvalhoonet.
Saaremaale
Kaarma kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Kaarma valla
territooriumile.
|