Laadjala mõis (saksa k Ladjall) asutati 1740. aasta paiku, mil ta eraldati tollal väga suure Elme mõisa maadest. Alates asutamisest kuni 1798. aastani oli mõis riigi valduses, seejärel kinkis vene keiser Paul I ta Saaremaa Rüütelkonnale. Rüütelkond rajas mõisa pidalitõbiste varjupaiga.

Mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone ehitati 1831. aastal (daatum soklikivil). Laadjala mõisa peahoone oli eht-saaremaalik lihtne vanabalti planeeringuga ehitis - väliselt tagasihoidliku hoone keskel oli mantelkorsten, selle ümber neli köetavat tuba ning katusekatteks roog. Sääraseid mõisahooneid oli Saaremaal omal ajal massiliselt, kuid kaasajal on enamik neist kahjuks hävinud.

Laadjala mõisa peahoonest on meieni säilinud varemed. Veel 1990te aastate lõpul oli hoonest peale seinte alles ka tükike rookatust ja paar lage, kuid tänaseks on varisenud needki. Lähikonnas on säilinud paar tugevalt ümber ehitatud kõrvalhoonet.

Saaremaale Kaarma kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Kaarma valla territooriumile.