Uue-Kaarma mõis (saksa k Neu-Karmel) sai alguse 1872. aastal, mil ta eraldati Kaarma ehk Vana-Kaarma mõisast. Mõis asub Vana-Kaarma mõisa ja kiriku vahel kohas, mida praegu kutsutakse Nõmme külaks. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Güldenstubbede aadliperekonna omanduses, mõisa viimane omanik oli Adalbert von Güldenstubbe.

Ühekorruseline puidust peahoone püstitati mõisa arvatavasti üsna varsti peale mõisa loomist 1870tel aastatel. Tegu oli rikkalike pitskaunistustega varustatud historitsistliku puithoonega, mille fassaadil domineeris keskviil. Pooleteise kilomeetri pikkune sihitee suundus otse peahoone keskteljele.

Võõrandamisjärgselt asus hoonesse kohalik kool, mis tegutseb seal praegugi. Hoonet on kooli tarbeks 1930-90ndatel aastatel mitmeid kordi ümber ehitatud, millega on ta välimus muutunud lausa tundmatuseni. Praegune koolimaja on algsest mõisahoonest ligi kolm korda pikem; mõisat meenutab vaid vasakpoolne viiluga osa, millel on aga muudetud akna- ja ukseavasid.

Säilinud on ka paar ümber ehitatud kõrvalhoonet.

Saaremaale Kaarma kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Kaarma valla territooriumile.