Kauni Pühajärve edelakaldal setsev Pühajärve mõis (saksa k Heiligensee, Wollust) on ümbruskonna üks vanimaid. Mõisat on esmamainitud 1376. aastal. Alates tollest ajast kuni 17. sajandile kuulus mõis von Uexküllidele. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke - ta on olnud nii von Rehbinderite, von Stackelbergide, von Samsonite, de Villebois'de kui ka von Strykide käes.

1880tel aastatel omandas mõisa August von Sivers, kes lasi varasemate ehitiste asemel püstitada esindusliku historitsistliku kivist peahoone. Hoone valmis 1887. aastal. Iseloomulikumaks detailiks oli vasakpoolses otsas paiknev neljakorruseline torn. Hoone ise oli põhiosas ühekorruseline, teine korrus oli enamjaolt katusekorrus. Peahoone tagakülg avanes Pühajärvele. Lisaks peahoonele oli mõisas suur park ja arvukalt kõrvalhooneid (viimased ei ole kaasajal praktiliselt säilinud).

1919. aasta võõrandamise järgselt oli mõisahoones puhkekodu. Hoone hävis Teises Maailmasõjas 1944. aastal, mil tast jäid alles vaid müürid. Hoone taastati vanade müüride põhjal puhkekoduna 1951. aastal. Taastatud hoone on täies mahus kahekorruseline, nii väliskujus kui ka sisekujunduses valitseb algse historitsismi asemel aga neoklassitsism. Järgnevatel aastakümnetel tehti hoonele parempoolsesse otsa mahukaid juurdeehitusi. Hoone renoveeriti põhjalikult 1990te aastate lõpul, olles jätkuvalt kasutusel puhkekoduna. Viimase suurema muudatusena vana korpuse juures tuleb mainida torni klaasist ülaosa (2000ndad aastad), kust avaneb imeilus vaade järvele.

Täiendav teave: http://www.pyhajarve.com/, pjpk@pjpk.ee, tel. 766 5500, 504 4238.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Otepää kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Otepää valla territooriumile.