Otepää kirikumõis (Pastorat Odenpäh)
Arula (Arrol) rüütlimõis
Ilmjärve (Ilmjärw) riigimõis
Kastolatsi (Kastolatz) riigimõis
Neeruti (Megel) rüütlimõis
Nüpli (Knippelshof) riigimõis,
tükeldatud taludeks
Palupera (Palloper) rüütlimõis
Pilkuse (Bremenhof) rüütlimõis
Päidla (Samhof) rüütlimõis
Pühajärve (Heiligensee, Wollust) rüütlimõis
Vana-Otepää (Schloß Odenpäh) riigimõis
Vidrike (Friedrichshof) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel arvatavasti varasema muinaskihelkonna baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna valdav enamik alasid jääb kaasaegse Valgamaa koosseisu. Vaid väikesed maa-alad põhjas kuuluvad kaasaegse Tartumaa koosseisu ja idas kaasaegse Põlvamaa koosseisu.
Kihelkonna tuumikala moodustab Otepää valla keskusega Otepääl. Kihelkonna põhjapoolsed alad moodustavad Palupera valla idaosa Päidla ja Neeruti mõisate ümbruskonnas. Mõned kihelkonna idapoolsed külad kuuluvad ka Puka valda. Kõik mainitud alad kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu.
Kihelkonna põhjatipu mõned külad Laguja ümbruses kuuluvad Nõo kihelkonda kaasaegsel Tartumaal. Kihelkonna idapoolne lahustükk Valgjärve kõrval kuulub Valgjärve valda kaasaegsel Põlvamaal.