Rannu mõis (saksa k Schloß Randen) pärineb keskajast ning oli tollal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kivist kindlustatud mõisahoonena. Tollal kuulus mõis von Tiesenhausenitele ning seda on esmamainitud 1471. aastal.

Alates 1743. aastal kuulus mõis von Campenhausenitele, olles sama sajandi lõpuosas von Bötligeride ning von Cawelite omanduses. 19. sajandi alguses kuulus mõis pikalt von Siversitele, viimane võõrandamisaegne omanik oli aga Felix von Berg.

Keskaegsest vasallilinnusest ei ole mõisas alles praktiliselt midagi. Vaid pargi ääreosas on säilinud sellest mõningaid künkaid ja vallikraavide osi. Alles ei ole ka 18.-19. sajandil mitmes järgus ehitatud peahoonet - see lammutati 1973. aastal ning asemele ehitati majandikeskuse hoone.

Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid. Neist esinduslikum on 19. sajandi algul ehitatud viie segmentkaarse avaga aidahoone, mis on rekonstrueeritud 1980tel aastatel. Algselt paiknes ait peahoone vastas teisel pool auringi. Aidast lõuna pool paikneb väike Shveitsi stiilis majake (aednikumaja?), mis on oma detailidelt äravahetamiseni sarnane Luua mõisa aednikumajaga. See lubab eeldada sama arhitekti või ehitusmeistri kätt.

Mõisasüdamesse ja selle lähedusse on püstitatud massiliselt uusehitisi, millega mõis on muutunud suureks maa-asulaks.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Rannu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Rannu valla territooriumile.