Ajaloolise Jõhvi-Tartu maantee lähedusse jääv Saare mõis (saksa k Saarenhof) oli 18.-19. sajandil ümbruskonna üks suursugusemaid.

Mõis oli olemas juba keskajal, seda on esmamainitud 1512. aastal. Tollal kuulus ta von Tiesenhausenitele, hiljem aga Boeningitele. Põhjasõja järgselt oli mõis 1712. aastast aga von Bockide valduses, millega algas ta esinduslik väljaehitamine.

Barokne kivist peahoone püstitati mõisa Otto Wilhelm von Bocki ajal 1730. aastal. See oli Lõuna-Eesti üks esimesi peale Põhjasõda ehitatud esinduslikke mõisahooneid. Kõrgel sokliga hoonel oli keskel kolme akna laiune segmentkaarega pealeehitus. Eriti kaunis oli mõisa kunstmarmoriga saal ning iseäranis selles asunud kahhelahi, mida kaunistasid jahistseenidega stiilsed koobaltmaalingud. Väliskujus sarnanes hoone paljus 1738. aastal püstitatud Luua mõisahoonega.

Peahoone esise avara pikliku väljaku külgedele püstitati ait ja tall-tõllakuur, mõlemad pikad suurejoonelised kaaristuga ehitised. Peahoone taha rajati regulaarne barokkpark. Majandushooned asetsesid peahoonest kirde pool. Mõisas oli ka suurejooneline alleede süsteem. Üks kahe ja poole kilomeetrine sirge allee kulges mõisast Jõhvi-Tartu maanteele. Teine allee viis kahe kilomeetri kaugusele lõunasse Saarjärve äärde, kuhu väheldasele künkale rajati mõisaomanike perekonnakalmistu.

1823. aastal siirdus mõis von Mannteuffelite aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Saare mõis oli 18. sajandil ning 19. sajandi algul paljude kõrgete külaliste ööbimispaigaks. Peterburit Lääne-Euroopaga ühnedsav tee kulges tollal läbi Narva, Jõhvi, Tartu ning Riia. Jõhvi-Tartu maanteelt oli mõisa vaid 2,5 kilomeetrit. Peterburi ja Pihkva vahelised sood ning metsad ei olnud tollal läbitavad. Mõisas on kindlalt peatunud vene keisrid Katariina II, Paul I, Aleksander I ja Nikolai I, arvatavasti aga ka muid kroonitud päid. Alles Peterburi-Pihkva kivitee rajamine 19. sajandi keskel viis Jõhvi-Tartu maantee tähtsuse languseni.

Mõisa peahoone on hävinud - 1930tel aastatel ei leitud hoonele kasutust ja see lammutati. Säilinud on ait ja tall-tõllakuur, kuigi üsna lagunenud seisus. Alles on ka valitsejamaja, mille seinale on müüritud algselt peahoonet kaunistanud von Bockide raidtahvel.

1990tel aastatel alustas Saare Mõisa Arendajate Selts mõisasüdame korrastamisega. Puhastati vahepealsetel kümnenditel võsastunud mõisa park ning rajati koduloomaaed ja ürdiaed, mis on muutunud külastatavateks turismiobjektideks. Kontakt: tel. 514 8858.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Maarja-Magdaleena kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Saare valla territooriumile.