Visusti mõis (saksa k Wissust) pärineb keskajast. 1473. aastal esmamainitud mõis kuulus tollal Engedesi perekonnale. Alates 17. sajandist vahetas mõis tihti omanikke, enne võõrandamist kuulus ta Richard von Oettingenile.

Mõisa peahoone on 20. sajandi alguse kahekorruseline heimatstiilis ehitis, milles on rida juugendlikke elemente. Hoonele on iseloomulik graniitplokkidest vundament, lamekaarsed aknad ning üks lõigatud nurk, millel teisel korrusel paikneb taandega rõdu.

Võõrandamisjärgselt tegutses Visusti mõisa peahoones saksa algkool, sest Visusti piirkonda oli varem elama asunud saksa rahvusest asunikke. 1933. aastal põles mõisa peahoone maani maha. Hoone taastati, kuid puidust teine korrus ja katus küll paljus lihtsustatud kujul ning ilma algsete kaunistuste-tornikesteta.

Peahoone on eravalduses ja säilinud enam-vähem algkujul, kuid olnud pikka aega tühi. Park hoone ümber on metsistunud ja võsastunud. Peahoonest sadakond meetrit lõuna pool paikneb tagasihoidlik poolkelpkatusega valitsejamaja (vana peahoone?) ning selle läheduses maakividest ait, mille keskosal on ümarsammastele toetuv kaaristu. Säilinud on veel mitmeid kõrvalhooneid ja nende varemeid.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Äksi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Palamuse valla territooriumile.