Keskajast pärinevat Lustivere mõisat (saksa k Lustifer) on esimest korda mainitud 1552. aastal. 1725. aastal kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa Sigismund Adam von Wolffile, kes ehitas sinna puidust barokse peahoone.

Alates 1818. aastast kuulus mõis von Samson-Himmelstjernade aadliperekonnale, kust ta 1856 siirdus von Wahlide omandusse. Von Wahlide ajal püstitati mõisa arhitekt Reinhold Guleke projekti järgi uus esinduslik neogooti peahoone. 1881. aastal valminud hoonele 1891. aastal lisatud kaheksatahuline torn tegi temast Eesti ühe suursugusema neogooti mõisa. Puhas tellisladu, sakmelised rinnatised ning nurgatorn on inspireeritud keskaegsest linnusearhitektuurist. Mitmed kunstipärased sisedetailid toodi mõisahoonesse üle ka ka vanast baroksest ehitisest.

Von Wahlidelt võõrandatud mõisahoones tegutses algul pansionaat ning alates 1929. aastast sanatoorium. Praegu asub mõisas hooldekodu. Säilinud on ka suur park ning mitmeid stiilseid kõrvalhooneid.