Uue-Suislepa ehk Suislepa mõis (saksa k Suislep) asutati 1796. aastal, kui Vene keiser Paul I eraldas ta riigile kuuluvast Vana-Suislepa mõisast ning kinkis Ernst Mengdenile. 1799. aastal siirdus mõis von Kruedeneride aadliperekonna valdusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Katusekorrusega varaklassitsistlik peahoone püstitati Õhne jõe kõrgele kaldale üsna varsti peale mõisa asutamist, ligikaudu 1810. aasta paiku. Kolme akna laiusel pealeehitusel on kolmnurkfrontoon, hoone katusel asub kaheksanurkne lahtise rõduga vaatetorn. Püstitati ka mitmeid kõrvalhooneid.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, kes tegutseb seal tänini. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, neist pilkupüüdvaim on mõisasüdamest mõnisada meetrit loodes paiknev tuulik. Ajalooliselt otse mõisasüdames Õhne jõe ületanud Viljandi-Pikasilla maantee on kaasajal viidud paarsada meetrit edela poole ning mõisasüdant ei läbi (vanal teesihil ei ole autoga ületatavat silda).