Viiratsi mõis (saksa k Wieratz) eraldati 1634. aastal Viljandi mõisa maadest. Läbi pikkade sajandite on mõis kuulunud Viljandi linnale.

Mõisakompleks paikneb väheldasel kõrgel künkal. Peahoone keskteljele suundunud sissesõidutee avaneb läände, Tarvastu maanteele.

Praeguseni säilinud hooned pärinevad mõisakompleksis peamiselt 19. sajandi lõpust. Suur osa kõrvalhooneid on maakivist. Peahoone oli ühekorruseline viilkatusega lihtsa välimusega kiviehitis. 1960tel aastatel ehitati see tundmatuseni ümber Gagarini nimelise näidissovhoosi kontoriks. Tollal lisati hoonele lameda katusega teine korrus ning laiad aknad ning katusekarniisid. Mõisa sissesõidutee ääres asetsev kolme kaaravaga ait pärineb 19. sajandi alguspoolelt või veelgi varasemast ajast.

Mõisakeskuse kujunemisega majandikeskuseks 20. sajandi teisel poolel püstitati ta vahetusse lähedusse massiliselt uusehitsi, millega ta muutus suureks maa-asulaks.