Avalehele
Sisukaart
Kihelkondade nimekiri
Kihelkondliku jaotuse
tutvustus
Mõisa erinevad
tähendused
Mõisate liigid
Mõisakompleks
Statistika
|
 |
 |
Kirchspiel Fellin-Land (Fellin) in Kreis Fellin
Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin)
kuulunud kihelkonnas paiknes 13 mõisat - 1 kirikumõis,
7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis, 1 linnamõis ja 2 riigimõisat.
Sellele lisandus 11 karjamõisat.
|
|
| |
Viljandi kirikumõis (Pastorat Fellin-Land)
Karula (Neu-Woidoma, Karolen) rüütlimõis
Päri (Ningal) rüütlimõis
Pärsti (Perst, Neu-Perst) rüütlimõis
Tusti (Tustenhof) rüütlimõis
Tännassilma (Alt-Tennasilm) riigimõis
Uusna (Neu-Tennasilm) rüütlimõis
Vana-Pärsti (Alt-Perst) Uue-Pärsti kõrvalmõis
Vana-Võidu (Alt-Woidoma) rüütlimõis
Viiratsi (Wieratz) linnamõis
Viljandi (Schloß Fellin) rüütlimõis
Väikemõisa (Kleinhof) Karula kõrvalmõis
poolmõisa staatuses
Välgita (Welketa) riigimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel samadel aladel paiknenud muinaskihelkonna põhjal. 1911. aastal eraldati kihelkonna pikk lääneosa eraldiseisvaks Kõpu kihelkonnaks.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.
Kihelkonna alad jaotuvad peamiselt kolme valla vahel. Viljandist ida poole jäävad kihelkonna osad moodustavad Viiratsi valla; Viljandist põhja poole jäävad alad aga Saarepeedi valla. Kihelkonna läänealad moodustavad Pärsti valla põhjapoolse osa. Mõned külad kihelkonna loodeservalt kuuluvad ka Vastemõisa valda. Kihelkonna keskosas asub Viljandi linn (Fellin).
|
|
|
|
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
, 1866','/pic_vilj/viljandi_kir.jpg',550,404,'kevad 2003');)
