Uhtna mõisat (saksa k Uchten) on esmamainitud 1489. aastal. Varasematel sajanditel von Taubede ja von Wrangellide suguvõsadele kuulunud mõis oli alates 1820. aastast von Weißide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexander von Weiß.

Mõisa peahoone on arvatavasti 19. sajandi alguskümnendeil ehitatud pikk kelpkatusega klassitsistlik kivihoone. Hoone ehteks on fassaadi keskosa - neljale joonia paarissambale toetuv portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Väiksemad kolmnurkfrontoonid on ka kolme akna laiustel külgrisaliitidel. Mõisa peahoone on kaasajal eravalduses.

Veidi ümber ehitatuna on säilinud peahoone esist väljakut ääristavad ait ja tall-tõllakuur ning ka teisi kõrvalhooneid. Mõisdasüdamest veidi eemal läänes asub virumaalik maakividest viljakuivatihoone.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Rakvere kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile.